Puurkaevu registreerimine

Õiguslik alus

Registreerimiskohustus tuleneb samast õiguslikust alusest kui kaevu rajamine tervikuna: veeseadus (Riigi Teataja akt 121092021006) koos puurkaevu ja -augu projekteerimise, rajamise, kasutamise ning likvideerimise korda kehtestava määrusega (akt 127062022013). Registrit haldab ja registreerimist teostab Keskkonnaamet.

Miks registreerimine on oluline

Puurkaev, mille kohta puuduvad andmed keskkonnaregistris, ei ole seaduse silmis valminud, sõltumata sellest, kui hästi ta füüsiliselt töötab. Kuni kaev on kasutuses ainult sinu enda majapidamises, ei pruugi see igapäevaselt tunda anda.

Probleem ilmneb hiljem — tavaliselt küsitakse kaevu katastritunnust:

• kinnisvara müügitehingus,
• panga hüpoteegitaotluses,
• kindlustuslepingus.

Ilma katastritunnuseta jääb tehing või taotlus seisma, kuni asi on korda aetud. See on pärast maja käest ära andmist juba oluliselt keerulisem kui rajamise ajal.

Mida puurija peab esitama

Registreerimiseks esitab puurija Keskkonnaametile elektroonilise ehitusandmestiku, mis kirjeldab valminud kaevu:

• kaevu täpne asukoht (koordinaadid) ja seotud kinnistu;
• kaevu sügavus ja konstruktsioon (torustik, filter, tihendid);
• läbitud pinnasekihid ja kaevu jõudnud veekiht;
• rajamise kuupäev ning puurija litsentsi andmed.

Kui esitus vastab nõuetele, registreerib Keskkonnaamet kaevu 10 tööpäeva jooksul ja kaev saab ametliku katastritunnuse. See samm ei toimu automaatselt puurimise käigus — see on eraldi menetlus, mis eeldab puurija aktiivset tegutsemist pärast tööde lõppu.

Mida sina pead pärast rajamist kontrollima ja hoidma

Vastutus registri sisu eest lasub puurijal, kuid tulemus puudutab sind — seepärast tasub asi ise üle kontrollida, mitte eeldada, et kõik on tehtud.